Mida teile isiklikult tähendab kuulumine maailma juhtivasse pika ajalooga ettevõttesse?

Mulle meeldib mõte, et juhtimine on vastutus, mitte privileeg. Ülemaailmselt vastutab ettevõte 200 miljoni patsiendi eest, kes vajavad iga päev ravimite tarnimist. Iga tund on lennuk õhus, laev merel ja veoauto Teva ravimitega maanteel. Tarnime ravimeid poolele miljonile inimesele Baltikumis, iga kümnes Baltikumi elanik kasutab Teva retseptiravimeid. See on tohutu logistikamaatriks!

Baltikumi meeskonnas töötab üle 200 inimese – andekad ja suurepärased kolleegid. Ma ei ütle midagi uut, meeskonna "kütuseks" on inimesed, kes oskavad koos unistada, inspireerida ning kellele meeldib võita. Inimesed on ettevõtte vereringe ja jõud.

Samuti meeldib mulle, et iga otsus, mida ettevõttes teeme, on suunatud patsiendile: kas tutvustatav ravim ja teenus on see, mida patsiendid ootavad? Näiteks viisime kaheteistkümnes riigis läbi rahvusvahelise uuringu ning oleme loonud uued, hästi läbimõeldud ravimite pakendid, et inimesed kasutaksid ravimeid õigesti ja väheneks eksimise risk. Samuti oleme oma uuringutes näinud, et suure ühiskonnagrupi moodustavad inimesed, kes hooldavad haiget lähedast. Tavaliselt on tähelepanu keskmes patsient, kuid hooldajad jäävad sageli ilma igasuguse toetuseta. Pöörame neile oma kampaaniates tähelepanu, loome ettevõtte poliitika nii, et oleksime paindlikumad oma töötajate suhtes, kes peavad mõnda patsienti kodus hooldama.

Viimase kümnendi jooksul on ettevõte Teva omandanud ja ühinenud mitme teise ravimifirmaga. Lisandväärtuseks on ressurss, mida saame investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni arendamisse.

See on suhtumine, millega me töötame. Pakume rohkem kui lihtsalt ravimeid – oleme viimastel aastatel välja töötanud hariva osa, näiteks patsiendiportaalid, kus krooniliste haigustega patsiendid jagavad oma kogemusi, kuidas haigusega koos elada ja hoida võimalikult head elukvaliteeti. See emotsionaalne ja hariv tugi, on minu arvates, haiguse korral eluliselt vajalik. Ravimite kättesaadavus ja keskendumine patsientide koolitamisele on Teva strateegia üks võtmeaspekte.

Teva info 2 EE.png

Teva on maailma suurim geneeriliste ravimite ettevõte. Mis on geneeriliste ravimite eelised?

Saame seda küsimust vaadelda kahest vaatenurgast. Esiteks patsiendi vaatevinklist. Oluline on, et patsient saaks ravimid õigel ajal, õiges kohas ja taskukohase hinnaga. Sama oluline on, et patsient ostaks välja kõik arsti poolt määratud ravimid. Ja seda saab teha, kui need on taskukohase hinnaga. Kahjuks lahkub osa inimesi apteegist, olles ostnud vaid osa ravimitest. Baltikumis jääb umbes kolmandik retseptiravimitest ostmata. Tuleb meeles pidada, et siin toimib põhjus-tagajärg põhimõte: kui me ei kasuta ravimeid õigesti, suureneb võimalus haiglasse sattuda, elukvaliteet halveneb ja elulemus väheneb.

Teine aspekt on regulatiivne-majanduslik. Ma näen geneerilisi ravimeid peamise majandusjõuna, sest need aitavad ressursse ratsionaalselt kasutada, samuti säästavad ja vabastavad ruumi innovatsioonidele ning uuenduslikele ravimitele. Geneeriliste ravimite põhiülesanne on pakkuda patsientidele taskukohaseid ravimeid, suurendada ravisoostumust (kõiki väljakirjutatud ravimeid kasutatakse õigesti ja regulaarselt), suurendades seeläbi patsientide elulemust ja elukvaliteeti.

Teva info EE.png

Millised valdkonnad on ettevõtte jaoks geneeriliste ravimite kõrval olulised?

Töötame neljas valdkonnas: geneerilised, uuenduslikud, bioloogilised ja käsimüügiravimid. Üks meie tuleviku strateegilisi suundi on bioloogiliselt sarnased ravimid. See ravim on sarnane elusorganismidest valmistatud originaalsete bioloogiliste ravimitega. Bioloogilised ravimid ja bioloogiliselt sarnased ravimid on uue põlvkonna ravimid. Järgmise 10–15 aasta jooksul kaotab patendikaitse enam kui 30 bioloogilist ravimit maailmas ning hea uudis patsientidele on see, et turule tulevad bioloogiliselt sarnased ravimid, nende kättesaadavus suureneb sellistes valdkondades nagu onkoloogia, endokrinoloogia (diabeet), immunoloogia ja südame-veresoonkonna haigused. Baltikumis on viimase nelja aasta jooksul näha positiivset trendi - bioloogiliselt sarnaste ravimite osa bioloogiliste ravimite turul kasvab. Leedu on 2021. aastal liider 35% turuosaga (ravimipakendites), Läti ja Eesti vastavalt 11% ja 7%.

Tahaksin mainida meie Baltikumi uhkust – bioloogiliste ravimite tootmistehast Vilniuses. See on üks kahest Teva bioloogiliste ravimite tootmisettevõttest Euroopas ja ainus, mis on spetsialiseerunud bakteriaalsele fermentatsioonile. Teva bioloogiliste ravimite tootmisettevõte pakub bioloogilisi ravimeid onkoloogilistele patsientidele 50 riigis.

Kui räägime käsimüügitoodetest (ravimid, toidulisandid, meditsiiniseadmed), siis arvan, et peaaegu kõik on mõne meie tootega tuttavad. Meil on tugevad kaubamärgid vitamiinide (VitirON™), valuvaigistite (Olfen®) ja külmetusravimite (Brontex, Decatylen™, Wick) kujul. See on valdkond, kus investeerime ka haiguste ennetusse ja rahva harimisse. Näiteks kui selg valutab: kuidas treenida, õigesti raskusi tõsta jne.

Uuenduslike ravimite vallas oleme tugevad neuroloogias (hulgiskleroosi ravi, migreeni ennetamine), onkoloogias ja hingamisteede haigustes. Meie uusim uudiskaup on uuenduslik ennetav migreeniravi, mis vähendab migreenihoogude sagedust ja raskust. Hinnanguliselt kannatab Baltikumis migreeni käes umbes miljon inimest, samas, migreeni ei diagnoosita või tõlgendatakse tihti valesti, arvates, et tegemist on tavaliste peavaludega. Inimesed, kellel on olnud migreen või kelle sugulane põeb seda haigust, mõistavad, et see võib tähendada ka töövõime kaotust, kuna haigushood võivad kesta rohkem kui 15 päeva kuus. Kui valmis oleme seda diagnoosi ära tundma? Baltikumis on parimal positsioonil Leedu, kus migreeni raviks ja profülaktikaks mõeldud ravimid on riigi poolt kompenseeritud. Eestis hüvitab migreeniravi küll riik, kuid ennetava ravi riigipoolne tasumine on alles hindamisel. Kõige hullemas seisus on Läti: kogutud on patsientide allkirju, et innustada seadusandjaid lisama seda diagnoosi hüvitatavate diagnooside nimekirja ning migreenihaiged võiksid saada riigi poolt hüvitatavat ravi.

Kirjelda farmaatsiatööstuse rahvuslikku eripära – mille poolest oleme erilised Lätis, Leedus, Eestis?

Euroopa kontekstis on Baltimaad uuenduslike ravimite kättesaadavuses kõvasti maha jäänud. Euroopa Farmaatsiatööstuste ja Assotsiatsioonide Föderatsiooni kogutud andmed näitavad, et ajavahemikul 2016 kuni 2019. aasta lõpuni registreeriti Euroopas 152 uut ravimit. Neist 47 on saadaval Eestis, 26 Leedus ning uute ravimite kättesaadavuse poolest on Euroopa Liidus viimasel kohal 23 ravimiga Läti. Võrdluseks, Euroopa Liidu keskmiseks näitajaks on aga 74 uut ravimit.

Rahvusvahelise Innovatiivsete Farmaatsiaettevõtete Assotsiatsiooni tänavune analüüs näitas, et kui Eestis ja Leedus on hüvitatavate ravimite eelarve elaniku kohta jõudnud vastavalt 142 ja 161 euroni, siis Lätis on see ligi kaks korda väiksem – 85 eurot elaniku kohta.

Kõrgete kulude tõttu ei osta inimesed kõiki välja kirjutatud ravimeid, võrreldes Euroopa keskmise ravimitarbimisega on see meil poole väiksem.

Arvamus ravimite hinna kohta kujuneb sageli apteegis, kus inimesed küsivad: miks on ravimid nii kallid?! Mida sa vastaksid?

Kui vaadata kompenseeritavate ravimite nimekirja, siis oleme üks kõige odavamaid ravimeid pakkuv firma. See on meie missioon – teha ravimid kättesaadavaks. Ravimite hind on keeruline küsimus. Kust see tuleb? Mitte ainult tehasehinnast. Lisaks summeeritakse ravimite registreerimistasu, mis on igas Balti riigis erinev, logistika, apteekide ja hulgimüüjate juurdehindlused (igas riigis jällegi omad tingimused) ja loomulikult käibemaks. Eestis on see retseptiravimitel 9%, Lätis - 12%, Leedus - 5%.

Kuidas Covid-19 pandeemia ettevõtet mõjutas ja millised on teie peamised järeldused?

Nagu paljud, pidime ka meie mõtlema ebatavaliselt. Klientidega suhtlemise üleviimine veebikeskkonda, kõikide pandeemiaga seotud lisanõuete täitmine tootmises – see kõik oli keeruline. Minu arvates muutusime veelgi tõhusamaks, paindlikumaks, võimsamaks. Huvitav tähelepanek – kui vastutustundlikuks muutusid ettevõtted oma töötajate suhtes. Pöörasime palju tähelepanu oma töötajate vaimsele tervisele ja heaolule, sest nägime kõik, et piirid kodu ja tööelu vahel hägustusid. Kuid väga oluline on neid piire austada.

Kui Covid-19 pandeemia algas, suurenes nõudlus ravimite järele märkimisväärselt. Tahaks uskuda, et inimesed mitte ainult ei ostnud ravimeid kartuses, et neid ei pruugi saada, vaid pandeemia tegi selgeks, kui oluline on neid regulaarselt kasutada, vältides sellega krooniliste haiguste ägenemist.

Tervishoiu digitaliseerimine on teinud kiire hüppe. Patsiendid ja tervishoiutöötajad kasutasid palju rohkem digilahendusi ja suhtlusvõimalusi – arsti poole pöördumine Zoom platvormi või Whatsapi videokõne kaudu pole enam haruldane! Kuid vaatamata uutele lahendustele kogeme pikemas perspektiivis kindlasti ravimata haiguste bumerangiefekti seoses tervishoiuteenuste katkemisega. See on pandeemia jäämäe nähtamatu osa.

 

Loe artiklit „Viis põhjust, miks me hakkame geneerilisi ravimeid üha enam kasutama

NPS-EE-NP-00037