Estonia Tervise eest hoolitsemine
Shutterstock

Märgid sellest, et sul on migreen

Migreen on neuroloogiline haigus, mis esineb peamiselt 20–50-aastastel inimestel, naistel kolm korda sagedamini kui meestel. Migreenihoogude vähendamiseks või ennetamiseks on oluline õppida oma haigust tundma ning seda eristama tavapärasest peavalust.

Peavaluarst dr Kati Braschinsky tõi välja, et migreen on geneetilise taustaga haigus, mida välja ravida ei osata, kuid seda on võimalik leevendada. Valu võib avalduda erineva sagedusega ning sümptomid võivad patsienditi varieeruda. 

Migreeni sümptomid

Migreenihoog võib halvata inimese töövõime, esineb meeleolulangust, on raskusi keskendumisega ning iga füüsiline tegevus kutsub esile suuremaid valuhoogusid.

Peamisteks migreeni sümptomiteks on:

  • ühepoolne pulseeriva või tuikava iseloomuga peavalu
  • valuga kaasnev iiveldus või oksendamine
  • valguse, müra ja lõhnade talumatus või ülitundlikkus
  • tavalise igapäevase füüsilise koormuse talumatus
  • migreenihoogudele eelnevalt võib esineda meeleolumuutusi, unisust, isutust või janu
  • võib esineda spetsiifiline nägemishäire – siksakiline helendus või hall laik pigem ühel pool vaateväljas
  • auraga migreeni puhul võib ette tulla ka käe, näo ja keele tuimus, kõnehäire või jäseme nõrkus
  • valu võib kesta paarist tunnist kuni mitme päevani

Migreeni diagnoosimine

Peamiseks migreeni diagnoosimise aluseks on patsiendi kaebused ja peavalu kujunemislugu. Kui patsiendil on migreenile tüüpiline ajalugu ning sümptomid, siis enamasti visualiseerivat uuringut (peaaju magnetresonantstomograafia uuringut) vaja ei ole. Seda kasutatakse pigem mõningatel ebatüüpilistel juhtudel muude haiguste väljalülitamiseks, näiteks:

1) Peavalu, millega kaasneb palavik, külmavärinad, öine higistamine, lihasvalu, kaalulangus

2) Peavalu, millega kaasnevad neuroloogilised häired - muutused käitumises, käte või jalgade   nõrkus, tuimus, topeltnägemine, kõnehäired, koordinatsioonihäired

3) Äkiline peavalu

4) Peavalu alla 5-aastastel ja üle 65-aastastel patsientidel

5) Peavalu rasedatel

5) Peavalud, mis on seotud füüsilise tegevusega

Mida täpsemalt sa oma migreeni ja selle tekkepõhjuseid tunned, seda paremini on võimalik leida lahendusi valu vähendamiseks ja vältimiseks. Kõige tõhusamaks mooduseks on migreenipäeviku pidamine. See annab täpse ülevaate haigusest. Kirja tuleks panna migreenihoo algushetk ja kestus, valu intensiivsus, valgustundlikkus, spetsiifiliste lõhnade talumatus jne.

Kust leida migreeni korral abi?

Migreenikahtluse korral tuleks esmalt pöörduda oma perearsti vastuvõtule, kes määrab õige diagnoosi ning kirjutab välja sobiva ravi. Vajadusel suunab perearst patsiendi neuroloogi vastuvõtule või e-konsultatsioonile.

Väga ägeda migreenihoo korral, mis ei taha ravile alluda või kipub pikale venima, võib kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. 

Teva on ravimifirma, kelle ravimeid kasutavad igapäevaselt üle 200 miljoni inimese üle maailma. Kroonilisi haigusi põdevad patsiendid oma erinevate lugudega on meid innustanud otsima nende probleemidele lahendusi. Seetõttu lõime veebikeskkonna Tervise eest hoolitsemine, mis koondab endas erinevate patsientide lugusid, kasulikke teadmisi ja näpunäiteid, mis muudavad elu kroonilise haigusega lihtsamaks ja nauditavamaks.

FRE-EE-00022

Leidsin selle artikli:

Jagage seda lehte: