Migreeni sümptomid – kuidas neid ära tunda ja mõista?

Migreeni sümptomid ei ole lihtsalt peavalud – migreen on neuroloogiline seisund, mille tunnused võivad mõjutada kogu organismi. Kui migreeni ei ravita või see ei ole piisavalt kontrolli all, võib see oluliselt halvendada igapäevaelu, töövõimet ja emotsionaalset heaolu.

Mis on migreen?

Migreen on krooniline haigus, mida iseloomustab närvisüsteemi suurenenud tundlikkus ja haiguse korduvad episoodid 01.

Kuidas eristada migreeni peavalust?

Kuigi peavalu on migreeni kõige märgatavam sümptom, eristab migreeni tavalisest peavalust just haiguse iseloomulik kulg. Kui peavalu on sageli lühiajaline organismi reaktsioon väsimusele, stressile või lihaspingele, siis migreeni iseloomustavad korduvad episoodid, mille mõju enesetundele ja igapäevasele toimetulekule on märksa tugevam 02.

Mis põhjustab migreeni?

Migreeni tunnused ei tulene tavaliselt üheainsa põhjuse tõttu, vaid kujunevad mitme teguri koosmõjul. Oluline roll on seejuures bioloogilisel (sealhulgas geneetilisel) eelsoodumusel ning närvisüsteemi suurenenud tundlikkusel 03. Migreeni vallandumist soodustavate tegurite kombinatsioon võib inimestel erineda ning see on üks peamisi põhjusi, miks migreeni käsitlus peab olema individuaalne 04

Kuigi geneetiline eelsoodumus üksi migreeni ei põhjusta, mõjutavad pärilikud tegurid närvisüsteemi talitlust ning määravad, kui tundlikult see erinevatele ärritajatele reageerib. Kui migreeni episoode esineb ka teistel pereliikmetel, võivad migreeni sümptomid avalduda kergemini ja kulgeda intensiivsemalt 05, 03.

Närvisüsteemi suurenenud tundlikkus

Suurenenud närvisüsteemi tundlikkus tähendab, et aju ja närvisignaalide edastamise mehhanismid reageerivad tugevamalt stiimulitele, mis tavaliselt ei põhjustaks märkimisväärset reaktsiooni. See aitab selgitada, miks isegi sarnaste vallandavate tegurite korral võivad migreenihood mõnel inimesel olla sagedasemad ja väljendunumad kui teistel 07.

Hormonaalsed muutused

Kuna hormonaalsed muutused mõjutavad närvisüsteemi tasakaalu ning mehhanismide stabiilsust, mille kaudu aju reguleerib valu tajumist ja organismi kohanemist, võivad need mõjutada ka migreeni sümptomite intensiivsust ja sagedust. See mõju võib olla eriti väljendunud eluperioodidel, mil hormonaalsed kõikumised on kõige suuremad – noorukieas, menstruaaltsükli ajal, raseduse ajal, sünnitusjärgsel perioodil ning perimenopausis 08.

Eluviis ja keskkond

Igapäevased harjumused ja ümbritsev keskkond võivad samuti olla olulised tegurid migreeni kujunemisel 09. Närvisüsteem vajab tasakaalu, mistõttu reageerib see tundlikult pikaajalisele koormusele, igapäevase rütmi muutustele või välistele stiimulitele. Nende tegurite mõjul võivad bioloogilise eelsoodumuse olemasolul migreeni sümptomid süveneda.

Millised on kõige olulisemad migreeni sümptomid?

Migreen ei ole ühtne terviseseisund, mille sümptomid avalduvad kõigil ühtemoodi. Sõltuvalt sellest, millised närvisüsteemi mehhanismid migreenihoo ajal aktiveeruvad, võivad lisaks peavalule esineda mitmesugused muud migreeni sümptomid: iiveldus, valgus- ja helitundlikkus, väljendunud väsimus, keskendumisraskused, nägemis-, kõne- või tundehäired ning lihasnõrkus.

Kuidas migreeni tunnused migreenihoo ajal muutuvad?

Migreenihood kulgevad tavaliselt järkjärguliselt ning nende käigus toimuvad järjestikused muutused närvisüsteemis. Et paremini mõista episoodide kulgu ja märgata varaseid süvenemise märke, jagatakse migreeni areng sageli mitmeks faasiks 11. Samas tuleb arvestada, et nende avaldumine võib inimeseti erineda ega ole alati etteaimatav, sest migreenihoo käigus:

• mõni faas võib puududa;
• mõni faas võib olla nõrgalt väljendunud;
• faaside järjekord võib iga hoo puhul olla erinev.

Millised migreeni sümptomid võivad viidata migreenihoo algusele?

Migreeni prodroom ehk varajane faas võib alata mitu tundi või isegi päev enne märgatava peavalu teket 06. Selles etapis võib enesetunne halveneda ning ilmneda raskesti äratuntavad, kuid iseloomulikud sümptomid, näiteks:

• energiataseme ja meeleolu muutused;
• suurenenud tundlikkus ümbritseva keskkonna suhtes;
• keskendumisraskused.

Mis on aurafaasile iseloomulik?

Aura, mis avaldub ajutiste neuroloogiliste häiretena, ei ole iseloomulik kõigile migreenivormidele ega pruugi esineda igas hoos. See kujuneb järk-järgult enne peavalu algust või selle ajal ning kestab mõnest minutist kuni umbes tunnini 10, mõjutades meeli, kõnet, koordinatsiooni ja ruumitaju.

Kui kaua kestab taastumine pärast migreenihoogu?

Pärast peavalu taandumist ei pruugi migreenihoog kohe lõppeda. Keha võib vajada järk-järgulist taastumist migreenihoo põhjustatud koormusest 12. Taastumisfaasis, mis võib kesta mitu tundi, võib esineda:

• väljendunud väsimus;
• keskendumisraskused;
• üldine nõrkus.

Mis võib migreenihooge süvendada?

Migreeni korral on närvisüsteemi võime kohaneda füüsilise ja vaimse koormusega juba nõrgenenud. Seetõttu võivad teatud sisemised ja välised migreeni vallandavad tegurid häirida juba niigi habrast tasakaalu. Nende mõjul tugevneb närvisüsteemi reaktsioon, soodustub migreenihoo teke ning sümptomid muutuvad intensiivsemaks 03, 09. Migreeni põhiline mehhanism võib aktiveeruda järgmiste tegurite toimel:

• pikaajaline pinge ja emotsionaalne ülekoormus;
• unepuudus või muutused unerežiimis;
• ere või vilkuv valgus;
• pidev või tugev müra;
• tugevad või teravad lõhnad;
• toidud, mis mõjutavad närvisüsteemi või veresoonte talitlust, näiteks laagerdunud juustud, punane vein, kohv ning muud intensiivsete vürtside või lisaainetega tooted;
• ebaregulaarsed toidukorrad 03.

Kuidas vähendada migreeni sümptomeid?

Migreeni sümptomite tõhusaks ohjamiseks on oluline mõista haiguse kulgu ning jälgida teadlikult oma enesetunnet 13. Kuna migreen võib avalduda igaühel erinevalt, on tähtis individuaalselt kohandatud lähenemine, mis aitab vähendada närvisüsteemi ülekoormust ja tugevdada organismi kohanemisvõimet.

Migreeni tunnuste õigeaegne äratundmine

Mida varem õnnestub tuvastada lähenevat migreenihoogu, seda suurem on võimalus kohandada päevakava ja vähendada sümptomite süvenemist 14. Migreenihoogude ja teatud vallandavate tegurite vaheliste seoste tuvastamist toetab sümptomite regulaarne ülesmärkimine peavalupäevikus 09. Märkides üles hoogude kestuse, enesetunde ning võimalikud migreeni vallandanud tegurid, on võimalik täpsemalt kohandada oma igapäevaharjumusi ja eluviisi.

Stabiilne igapäevane rutiin

Etteaimatav igapäevrütm, mis hõlmab regulaarset und ja tasakaalustatud toitumist, aitab hoida närvisüsteemi tasakaalus. Seetõttu on järjepidevalt järgitud päevakava, ilma järskude muutusteta, üks olulisemaid tegureid migreeni sümptomite tõhusal ohjamisel 09.

Puhkus ja keskkonna kohandamine

Migreeni episoodi ajal või vahetult enne selle algust on soovitatav vähendada ümbritseva keskkonna ärritavate tegurite hulka. See võib tähendada valguse vähendamist, ekraaniaja piiramist, müra vähendamist ning tugevate lõhnade vältimist 15. Selline keskkonna kohandamine aitab närvisüsteemil rahuneda, vähendades migreeni sümptomite intensiivsust.

Stressi vähendamine

Migreeni korral on eriti oluline vältida emotsionaalse pinge ja stressi kuhjumist. Migreeni sümptomite süvenemise ennetamiseks on soovitav teha päeva jooksul regulaarselt lühikesi pause, hoida teadlikku tasakaalu töö ja puhkuse vahel ning vajadusel aegsasti vähendada töökoormust 15, 16.

Kasulik teada

Kui migreenihood korduvad sageli, muutuvad tugevamaks või nende tavapärane iseloom muutub, on vajalik konsulteerida neuroloogiga 12, 17 sobivaima ravi leidmiseks. Spetsialisti õigeaegne kaasamine aitab hinnata võimalusi migreeni sümptomite ennetavaks vähendamiseks. Samal ajal võib teiste patsientide kogemus aidata paremini mõista, kuidas migreeniga igapäevaelus toime tulla. Seetõttu on TEVA loonud usaldusväärse veebikeskkonna „Tervise eest hoolitsemine“, kus on kättesaadavad patsientide kogemuslood, praktilised soovitused ning harivat sisu kroonilise haigusega elamise kohta.

NPS-EE-NP-00288

Viited: