Auraga migreen – mis see on?

Auraga migreen on migreenivorm, mida iseloomustavad spetsiifilised eelhoiatavad sümptomid– mitmesugused neuroloogilised signaalid, mis eelnevad peavalule. Sensoorse ja ruumilise taju muutuste mõistmine aitab migreenihoo algust õigeaegselt ära tunda ning tegutseda viisil, mis vähendavad migreeni mõju igapäevaelule.

Mis on migreeni aura?

Migreeni aura on ajutiste neuroloogiliste sümptomite kogum, mis on seotud lühiajaliste muutustega aju talitluses. Nende muutuste tagajärjel võivad teatud ajavahemikuks (5–60 minutiks) häiruda meeletaju, liigutuste kontroll või kõne. Aura esinemine on seotud aju individuaalse tundlikkusega närviaktiivsuse teatud muutustele; seetõttu võib aura mõnel patsiendil:

• esineda vaid osade migreenihoogude ajal;
• täielikult puududa;
• aja jooksul oma avaldumisviisi muuta. 01

Kuidas erineb auraga migreen aurata migreenist?

Aurata migreen on sagedasem kui migreen auraga. Nende kahe migreenivormi peamine erinevus seisneb aura ehk ajutiste neuroloogiliste sümptomite esinemises enne peavalu või selle ajal. Mõnel juhul ei pruugi migreeni aurale peavalu üldse järgneda. Üldjoontes võivad aga peavalu intensiivsus ja muud sümptomid auraga ja aurata migreeni korral olla sarnased 02.

Millised migreeni aura avaldumisvormid ja sümptomid võivad esineda?

Neuroloogiliste uuringute kohaselt põhineb migreeni aura lainetaolistel muutustel neuronite aktiivsuses, mis levivad järk-järgult ajukoores ja mõjutavad ajutiselt informatsiooni töötlemist. Sõltuvalt sellest, millised ajupiirkonnad on haaratud, võib auraga migreen avalduda erinevate sümptomitega. 03

Visuaalne aura

Visuaalne aura ehk nägemisaura on kõige sagedasem aura vorm ning see on seotud ajutiste muutustega aju piirkonnas, mis vastutab visuaalse info töötlemise eest. See võib põhjustada nägemisväljas järgmiste nähtuste ilmnemist:

• siksakilised jooned;
• värelevad või pulseerivad laigud;
• valgussähvatused;
• tume või hall ala, mis varjab osa nägemisväljast.

Need nägemishäired algavad tavaliselt ühes nägemisvälja osas ja levivad järk-järgult, kuni kaovad täielikult koos aurafaasi lõppemisega.

Sensoorne aura

Auraga migreen võib avalduda ka tundehäiretena, mis võivad tekitada täiendavat ebamugavust või ärevust, kuna teatud kehaosades esineb:

• kipitus;
• tuimus;
• “sipelgate jooksmise” tunne.

Sensoorse aura sümptomid algavad tavaliselt ühes kehaosas, näiteks käes või sõrmedes, ning levivad järk-järgult näole, huultele või keelele. Kui häire on taandunud, kaovad sümptomid täielikult ega põhjusta püsivaid närvikahjustusi.

Kõnehäired

Kui migreeni aura haarab aju piirkondi, mis vastutavad kõne eest, võib see põhjustada:

• raskusi õigete sõnade leidmisel;
• ebaselget või aeglustunud kõnet;
• raskusi mõtete sõnastamisel ja väljendamisel.

Kõnehäired võivad esineda samaaegselt teiste auravormidega või järjestikku ühe migreenihoo jooksul. Pärast möödumist ei jäta need püsivaid neuroloogilisi kahjustusi.

Harvem esinevad auravormid

Harvematel juhtudel võib auraga migreen (ehk migreen auraga) avalduda ka väljendunumate neuroloogiliste sümptomitega, näiteks:

• lihasnõrkus;
• pearinglus;
• tasakaalu- või koordinatsioonihäired;
• ajutine nägemise kadu ühes silmas.

Kuigi need sümptomid on migreeni korral mööduvad, võivad need sarnaneda teiste neuroloogiliste seisundite ilmingutega. Seetõttu on harva esinevate või ebatavaliste aura tunnuste korral oluline konsulteerida arstiga täpsustava diagnostika eesmärgil. 02

Miks tekib auraga migreen?

Auraga migreen on kompleksne neuroloogiline seisund, mille täpne tekkepõhjus ei ole veel täielikult selge. Selle kujunemisel mängivad olulist rolli nii ajus toimuvad sisemised neuroloogilised mehhanismid kui ka välised vallandavad tegurid, mis võivad käivitada migreenihoo.

Millised põhjused aitavad kaasa migreeni aura tekkele?

Migreeni aluseks on aju suurenenud tundlikkus närvitegevuse muutuste suhtes. Mõnel inimesel reageerivad aju närvirakud tugevamalt stiimulitele, mis võivad põhjustada ajukoores lainetena levivaid muutusi neuronite aktiivsuses ning viia aura sümptomite tekkeni. Seda tundlikkust mõjutavad suurel määral geneetilised tegurid, mistõttu esineb auraga migreen (ehk migreen auraga) sagedamini inimestel, kelle perekonnas on migreeni esinenud. Olulist rolli mängivad ka aju veresoonte regulatsioon ning virgatsainete tasakaal. Nende koostoime neuronite aktiivsusega võib suurendada aura tekke tõenäosust ja mõjutada selle kulgu. 04

Kas auraga migreenihoogu saab vallandada?

Auraga migreeni (ehk migreen auraga) vallandavad tegurid on suuresti samad nagu aurata migreeni puhul. Sõltumata migreeni vormist võivad migreenihoo esile kutsuda järgmised tegurid:

• stress ja emotsionaalne ülekoormus;
• unepuudus;
• hormonaalsed kõikumised, eriti naistel;
• teatud toiduained;
• järsud muutused igapäevases rutiinis või ilmastikutingimustes;
• tugevad keskkonnastiimulid – ere valgus, intensiivsed lõhnad, vali müra ja muud sarnased ärritajad.

Seega seisneb peamine erinevus mitte niivõrd vallandavates tegurites endis, kuivõrd närvisüsteemi individuaalses tundlikkuses ja selle reaktsioonis nendele teguritele. Auraga migreeni korral võib see reaktsioon olla väljendunum ning mõjutada märkimisväärselt migreenihoo kulgu. 05

Mida teha migreeni aura ajal?

Kui tekib migreen auraga, on oluline sümptomid õigeaegselt ära tunda ja neid tähelepanelikult jälgida. Kuna aura avaldumisviis, intensiivsus ja vallandavad tegurid võivad aja jooksul muutuda, on varajane diagnoos ja individuaalselt kohandatud ravi eriti olulised. Selline lähenemine aitab täpsemalt määrata diagnoosi, märgata muutusi õigel ajal ning valida kõige sobivamad meetodid migreenihoogude kontrollimiseks.

Millal tuleks pöörduda arsti poole?

Kuigi migreeni korral ei ole kohene arstiabi alati vajalik, on perearsti või neuroloogiga konsulteerimine paljudes olukordades oluline täpse ja turvalise terviseseisundi hindamiseks. Soovitatav on konsulteerida spetsialistiga, kui:

• Migreeni aura ilmneb esmakordselt, eriti täiskasvanueas;
• Aura sümptomid muutuvad iseloomult, muutuvad tugevamaks või erinevad oluliselt varasemast kogemusest;
• Ilmnevad ebatüüpilised sümptomid, nagu püsiv nõrkus, teadvushäired või nägemiskaotus ühes silmas;
• Migreenihood muutuvad sagedasemaks või raskemini talutavaks.

Sellistel juhtudel hindab arst kaebuste iseloomu ja vajadusel määrab täiendavad lisauuringud, et välistada teised neuroloogilised seisundid ja soovitada kõige sobivamat edasist käsitlust. 06

Mida teha migreenihoo ajal?

Migreenihoo alguses, eriti aurafaasis, võib rahu säilitamine ja kiire reageerimine aidata vähendada sümptomite tugevust ja parandada enesetunnet. Kõige tõhusam strateegia võib inimeseti erineda, kuid enamasti soovitatakse:

• katkestada intensiivne füüsiline või vaimne tegevus;
• kohandada keskkonda – vähendada valgust, müra ja muid ärritavaid stiimuleid;
• järgida eelnevalt arstiga kokkulepitud tegevusplaani ning kasutada määratud ravimeid;
• tagada piisav vedeliku tarbimine ja hingata rahulikult. 07

Millised on kõige tõhusamad ennetusmeetmed?

Migreeni ennetusmeetmete peamine eesmärk on luua stabiilsed igapäevased tingimused närvisüsteemi toimimiseks, vähendades selle liigset tundlikkust nii sisemiste kui ka väliste ärritajate suhtes. Kuigi migreeni auraga ei ole võimalik täielikult ära hoida, aitab pikaajaline ennetus vähendada hoogude ettearvamatust ning nende mõju igapäevaelule. 08

Kasulik teave

Migreeni sümptomite tõhus ohjamine on pikaajaline protsess. Mida paremini sümptomeid mõistetakse, seda teadlikumalt on võimalik vähendada nende mõju ning tagada õigeaegne pöördumine tervishoiutöötaja poole. Igapäevaelus võib väärtuslikku tuge pakkuda TEVA loodud veebikeskkond „Tervise eest hoolitsemine“, kust leiab patsientide kogemuslugusid, praktilisi nõuandeid ning usaldusväärset teavet migreeni ja teiste krooniliste haigustega toimetuleku kohta.

NPS-EE-NP-00289

Viited: