Toimiv migreeniravi algab täpsest diagnoosist

Migreen on ülilevinud pärilik haigus, mille all kannatab maailmas üle miljardi inimese: iga viies naine, iga kuueteistkümnes mees ning iga üheteistkümnes laps. Kokkuvõttes on igas neljandas peres keegi, kellel on migreen. Selle haiguse levimust Eestis on põhjalikult uurinud dr Kati Braschinsky, kes leiab oma doktoritöös, et siinsete täiskasvanute seas on migreeni 18%-l.

Confido neuroloogiakeskuse juht ja neuroloog dr Siim Schneider

Kuidas migreenivalu ära tunda? 

Paljudel peavalu all kannatavatel inimestel on tekkinud küsimus, mil moel eristada migreenivalu muust peavalust. 

Pingepeavalu ja migreeni vahel võib olla üsna palju kattuvusi: näiteks kestus, peavalu asukoht ning isegi iseloom. Kuid migreenile ainuomased tunnused on valguskartus, iiveldus ja valu tugevnemine tavapärastel füüsilistel tegevustel: kui juba kaks neist sümptomitest ilmnevad, siis on väga suuretõenäosusega tegemist migreeniga.  

Enamasti ei ole migreenivalul muid põhjuseid peale migreeni enda. Kui aga selle valuga kaasneb palavik, kaalulangus või ebatüüpiline aura, siis võib valudel olla n-ö migreeniväline põhjus (näiteks insult, kasvaja, ajukelmepõletik vms).  

Mitmenäoline migreen 

Inimeste teadlikkus migreenist on järjest paranenud, kuid iseendal migreeni diagnoosida on siiski raske. Nimelt on migreenil ka sümptomeid, mida inimene ise ei pruugi üldse selle haigusega seostada. Nii võib migreeniataki väljenduseks olla kaelavalu või veidrate lõhnade (kõige sagedamini suitsulõhna) tundmine. Mõnel inimesel tekivad migreenihoo ajal külmavärinad, mõni hakkab higistama, samuti esineb peapööritust.  

Migreeni sümptomiks võib olla ka allodüünia: sel juhul põhjustavad valu täiesti tavalised puudutused, näiteks juuste kammimine või hammaste pesemine. Väikelapsel võivad ka koolikud olla esimeseks migreeni väljenduseks.   

Atakkide sagenemise põhjused 

Migreeni edasiarenemist soodustavad näiteks valuvaigistite liigkasutamine, depressioon, astma, ülekaal ja ka teised kroonilised valud, kuna migreen ei saa aru, et inimene võtab valuvaigisteid muudelgi põhjustel. 

Üks migreeni süvendaja võib olla COVID-19, mis on märkimisväärselt mõjutanud paljude migreenipatsientide elu. Kui enne koroona põdemist oli inimesel näiteks üks või kaks atakki kuus, siis koroona põdemise järel võib atakke kuu jooksul olla kümme kuni viisteist. Seega suurendab COVID-19 põdemine riski, et episoodiline ehk harva esinevate atakkidega migreen muutub krooniliseks ehk valu on enamusel päevadest.   

Võtmesõnadeks on varane diagnoos ja ennetav ravi 

Migreenihoo ajal vabaneb suures hulgas kaltsitoniini geeniga seotud peptiidi (CGRP), mis põhjustab veresoonte laienemise, steriilse põletiku tekke ajukelmetel ja valu edasikandumise, mistõttu igasugune liigutamine ja liikumine muutuvad valulikuks. Seega tõmbab migreeniatakk inimese tavaelust kõrvale, häirides tema toimetulekut. 

Krooniline migreen segab elu juba palju suuremal määral kui episoodilised migreenihood. Ühtlasi on kroonilist migreeni keerulisem ravida. Seetõttu on oluline migreeni hakata ravima piisavalt juba siis, kui see on episoodiline, et vältida selle muutumist krooniliseks. On leitud, et adekvaatne ennetav ravi muudab ka migreenihoogude ravi efektiivsemaks.  

Ravile peab iga haiguse puhul muidugi eelnema õige diagnoos. Enamik migreeni all kannatavatest inimestest pole aga selle haiguse tuvastamiseks arsti juurde jõudnudki. Seega saab migreeni põdeva inimese elukvaliteet paremuse poole liikuda alles hetkest, kui ta on pöördunud oma murega perearsti või neuroloogi poole.  

Tõhusaid lahendusi leidub 

Õnneks on tänapäevane migreeniravi arsenal üsna mitmekülgne ja see valik üha laieneb.  

Migreeni ennetamiseks on nüüd saadaval mitmed monoklonaalsed antikehad, mis blokeerivad CGRP ja nõnda takistavad efektiivselt migreenivalu teket. Neid ravimeid tuleb võtta ainult korra kuus või kvartalis ning kõrvaltoimed on seejuures minimaalsed.  

Kuni viimase ajani olid ägeda migreeni ravimina kasutusel ainult triptaanid, kuid nüüd on sinna valikusse lisandunud gepandid ja ditaanid. Need kaks ravimirühma ei ole kahjuks küll Euroopas veel kättesaadavad, kuid juba järgmisel aastal peaksid nad siia jõudma.  

Seega saab iga migreeni all kannatav inimene olla kindel, et spetsialistidega koostöös leiab ta just endale sobiva raviskeemi. Ja nagu juba mainitud, on ravitulemus seda parem, mida varem migreen arsti juures diagnoositakse ja raviga alustatakse. 

Peavalu käsitletakse terviklikult, mistõttu kaasatakse patsiendi peavalu ravisse vajaduspõhiselt spetsialistide tiim, kuhu kuuluvad peale neuroloogi veel ka näiteks unearst, füsioterapeut, peavaluõde, kliiniline psühholoog ja muud spetsialistid.

NPS-EE-NP-00131

Teva ravimid aitavad rohkem kui 200 miljonit inimest kogu maailmas. Me teame, et iga patsiendi taga on tema isiklik lugu. Patsientide väljakutsed inspireerivad meid leidma lahendusi, mis aitavad neil terviseprobleemidega toime tulla. Teame sedagi, et kroonilised haigused mõjutavad patsiente erineval määral. Seepärast lõime rubriigi „Tervise eest hoolitsemine“. See on koht, kust leiad vajalikku teavet krooniliste haiguste kohta, patsientide lugusid ja palju muud. Samuti sisaldab see kasulikke nõuandeid terviseprobleemide ennetamiseks ja haiguste vastu võitlemiseks. 

Rohkem teavet migreeni ja teiste krooniliste haiguste kohta leiad veebisaidilt „Tervise eest hoolitsemine“