Südamehaiguste korral on oluline järgida arsti poolt määratud raviplaani

Enamasti pöördutakse arsti juurde, kui esineb vaevusi ja ollakse oma tervise pärast mures. Pärast sümptomite kadumist jäetakse tihtilugu aga ravi pooleli. Paljud kroonilised haigused vajavad pikaajalist ravi. Selleks koostatakse patsiendile raviplaan.

Lähtuvalt patsiendi tervislikust seisundist seatakse ühised eesmärgid, nagu elustiili muutus, vajadusel dieet ning ravimid koos täpsete manustamisjuhistega.

Uuringud näitavad, et ravijärgimus on krooniliste haigustega patsientide seas arenenud maades langenud 30-50% 01 ning arenguriikides on see veelgi madalam. Raviplaani mittejärgimise korral ei alusta patsient ravikuuriga, muudab oma raviskeemi (nt jätab annuseid vahele) või katkestab ravikuuri.

Miks peab südameprobleemide korral arsti poolt määratud ravi täpselt järgima, selgitas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniline proviisor Liisa Jõhvik. 

Südamehaiguste nagu iga teise kroonilise haiguse puhul on oluline ravijärgimus 

Raviplaani järgimine mõjutab haiguse kulgu, suremust, hospitaliseerimise tõenäosust, aga ka finantsiliselt nii patsienti kui kogu tervishoiusüsteemi. Olenevalt kardiovaskulaarsest haigusest võib raviplaani mittejärgimise tulemusena tekkida näiteks hüpertooniline kriis (vererõhu kõrgenemine eluohtliku tasemeni), südamepuudulikkuse süvenemine või sekundaarsed tüsistused järgmiste südamehaigustena. 

Tervishoiutöötajad peavad selgitama patsiendile tema raviplaani, tutvustama selle eesmärke (nt insuldi või infarkti ennetamine) ning võimalikke tüsistusi, mis võivad tekkida, kui seatud elustiili soovitusi ja/või raviplaani ei järgita. 02

Mida teadlikum on patsient, seda paremini järgib ta ka ravi. Seetõttu on teavitustööl ja patsiendi kaasamisel väga oluline roll. 

Vead, mida tehakse raviplaani mittejärgimisel 

Kõige sagedamini jäetakse annuseid vahele või muudetakse manustamisaegu. Eesti üldapteekides läbi viidud ravimite kasutamise hindamise teenuse esmauuringus 03 tuvastati, et sageli ei teadnud patsient ravimite näidustust ning seetõttu muutis annustamist, mis võib viia tõsiste tagajärgedeni. 

Pooled ravimitega seotud probleemid tulenevad sellest, et patsient muudab iseseisvalt raviskeemi, manustab või säilitab ravimit valesti. Viiendikul juhtudel on probleemide põhjuseks ravimi valik. 

Ravijärgimust mõjutavad veel mitmed tegurid 04: 

• patsiendi sotsiaal-majanduslik seisund
• tervishoiutöötaja suhtlemisviis patsiendiga, visiidi kestus ning järjepidev ühe ja sama arsti külastamine
• haiguse olemus: sümptomite tõsidus, võimalik puue, haiguse kulg, tõhusa ravi kättesaadavus
• ravi iseloom: ravi kestus, režiim, varasem ravi katkestamine, muudatused ravis, tajutav positiivne mõju ja kõrvaltoimed
• patsiendi suhtumine, uskumused, eelarvamused ja ootused 

Raviplaani järgimise muudab efektiivsemaks kaasatus ja teadlikkus

Mida rohkem on patsient kaasatud oma raviplaani, on teadlik temaga seotud otsustest ja nõustub talle seatud eesmärkidega, seda paremini ta oma raviplaani järgib. Parima tulemuse saavutamiseks peab mõistma ravijärgimust mõjutavaid tegureid ning nendest lähtuvalt kohandama raviskeemi.

Ravijärgimuse parandamiseks saab arst-apteeker vajadusel raviskeemi üle vaadata ning leida patsiendile kõige lihtsamini järgitava skeemi. Näiteks on ravijärgimus seda parem, mida vähem kordi päevas peab ravimit manustama (nt 1 korda päevas (ravijärgimus 65-95%) vs 4 korda päevas (ravijärgimus 30-70%) 05. Samuti aitab raviplaani järgimist tõsta kombinatsioonpreparaatide kasutamine (nt 1 tablett vs 4 tabletti), et vähendada ravikoormust 06. 

Lisaks lihtsustavad raviskeemi järgimist patsiendile kaasa antud abistavad raviskeemid, meeldetuletustega mobiilirakendused või ravimite personaalne pakendamine ravimipinalitesse. 

Raviskeemiga kaasneb patsiendi nõustamine, mille raames räägitakse lahti iga ravimi näidustus, annustamine (sh manustamisajad ja -korrad), manustamisviis, sagedasemad kõrvaltoimed, säilitamine ning mida teha siis, kui annus jääb vahele. 

Esmane ravi saab alguse elustiili muutusest

Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks tuleb toituda tervislikult, olla füüsiliselt aktiivne, elada stressivabalt, piirata alkoholi tarbimist ning loobuda suitsetamisest. Iga ravi peab esmalt algama elustiili muutustega ning kui need ei anna soovitud tulemust, siis on järgmine samm farmakoteraapia ehk tuleb alustada ravimite tarvitamist.

Selleks, et mõista oma haiguse mõju elukvaliteedile ning seda, kuidas on võimalik tüsistusi ennetada, tasub igal patsiendil end oma haiguse osas võimalikult põhjalikult harida. Nii on ka ravitulemused kõige efektiivsemad.

NPS-EE-NP-00013

---

Teva on ravimifirma, kelle ravimeid kasutavad igapäevaselt üle 200 miljoni inimese üle maailma. Kroonilisi haigusi põdevad patsiendid oma erinevate lugudega on meid innustanud otsima nende probleemidele lahendusi. Seetõttu lõime veebikeskkonna Tervise eest hoolitsemine, mis koondab endas erinevate patsientide lugusid ning kasulikke teadmisi ja näpunäiteid, mis muudavad elu kroonilise haigusega lihtsamaks ja nauditavamaks.